päikseliselt soe. Sademeid ei esine. kõrgrõhuala e. antsitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga aka, Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja langeb perfeeria suunas. -kõrgrõualas valitsevadtavaliselt laskuvad õhuvoolud,mis põhjustavad pilvisuse hajumist. "tekib fondi ees. on ka vihma...et see""niiet noh need..need. Niii!" Troopilised tsüklonid: tekivad ookeanide, mere kohal, kuu on pinnavee temperatuuur umbes pluss27. need on suuure purustusjõugaorkaanid.Levib 5-25 kraadi juures põhja ja lõunalaiustel.Läbimõõt on umbes 1000km.puhangud väiksemad kui 100 m/s. kaasenvad lausvihm,äike,kõrge laine. Troopilised tsüklonid liiguvaf üsna kiiresti, kestvus 8-10 päeva.õhurõhk on keskmisest madalam.tõusvad õhuvoolud.orkaani keskel on orkaani silm,kus võib olla täielik vaiukus.Silmas on taevas selge.Ülejäänud osas aga ülitugevad tuuled jms.ida aasias nimetatakse neid taifuunideks
Milline on ideaalse soojusmasina kasutegur, kui jahuti temperatuur on 325°C ja soojendi temperatuur 500°C ? T1 = 500°C + 273 = 773 K = ( T1 T2 ) / T1 T2 = 325°C + 273 = 598 K = ( 773 - 598 ) / 773 = 0,226 =? ehk 22,6 % 2.9. Aine agregaatolekud Agregaatolek on aine olekuvorm , mille määrab molekulide soojusliikumise laad. Kui välistingimused ( rõhk, temperatuuur, ruumala ) muutuvad, siirdub aine pidevalt või hüppeliselt ühest agregaatolekust teise. Tavaliselt eristatakse kolme agregaatolekut: gaasilist, vedelat ja tahket. Gaaside tihedus on suhteliselt väike, seepärast on molekulidevahelised jõud nõrgad, molekulid liiguvad korrapäratult ja peaaegu vabalt ning täidavad ühtlaselt suvalise ruumi. Tahkistes on molekulivaheliste tugevate seosejõudude tõttu võimalik ainult molekulide väike võnkumine ümber tasakaaluasendi.
Reljeefi kujundavad voored, moreenid ja Kagu-Eesti lavamaa lainjad moreentasandikud. Karijärve kui vaadeldava piirkonna kõrgus merepinnast on 30-60 m. Lähtekivimi moodustavad turvasmullad, Kesk- 8 Eesti leostunud ja leetjad mullad, liivsavimullad. Tartumaal on lähtekivimiks nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaene punakaspruun liivsavi ja saviliivmoreen. [1][6] Keskmine temperatuuur on juulikuus 17,0⁰C ning veebruaris -7⁰C. Sademeid on alla 600 mm/a, lumikatet on 110-115 cm ning domineerib läänetuul. Külmavaba perioodi kestvus on Karijärvel keskmiselt 120 päeva aastas. Ööpäeva keskmise õhutemperatuuri summa on üle 10⁰C ilma juures 1750. Aastas on 125 päeval ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 10⁰C. Keskmise temperatuuriga 0⁰C on aastas 220 päeva. Aastas on 170 päeval ööpäeva keskmine temperatuur üle 5⁰C
primaarproduktsioon, toiduallikas. Rohkem kui 90% orgaanilisest ainest lagundatakse jrvede ja jgedes bakterite, seente ja algloomade poolt, samas hlmavad need organismid mageveekogude kohta kivast kirjandusest vhem kui 10%. Enamik orgaanilisest ainest vees on surnud org. aine ja esineb seal lahustunud kujul. Suur osa sellest org. ainest on raskesti lagundatav. 9. Ookeanid ja mered Ookeanite elukeskkonda iseloomustab: krge soolade sisaldus (35 ) pH=8.3-8.5 tugevad hoovused temperatuuur 240 oC, allpool 100m 05 oC krge rhk suurtel sgavustel keskmine sgavus 4000 m toitainete madal kontsentratsioon Vertikaalne gradient: bakterite biomass vheneb jrsult alates 1000 m. Gradient rannik-avameri: rannikumeres esinevad ka mageveele iseloomulikud bakteriliigid, tegemist on lemineku piirkonnaga Molekulaarsete meetoditega on nidatud, et Mikroobikooslus meres Soolsuse vahemik 2040, opt. 33-35 Merebakterid vajavad elutegevuseks Na, Cl, K ja Mg ioonide krget kontsentratsiooni.
annaabi.ee 
