Vesi 400 4,18 Beckmanni 9 ml termomeeter Polüetüleenist 28,74 2,22 keeduklaas Katseandmete töötlemine Joonis . Tõelise temperatuurivahe määramine kalorimeetrilises katses Joonisel: n = 3,51 m = 3,02 Lõigu keskpunkt: Tegelik temperatuurimuutus: Teades kalorimeetri soojusmahtuvust ja temperatuurivahet , arvutan neeldunud soojushulga aine hulga a kohta: Erilahustuvussoojuse leidmiseks jagan saadud soojushulga aine hulgaga grammides: Tulemused Antud laboratoorses töös määrasin soola integraalset lahustumissoojust vees, arvutades alguses kalorimeetri soojusmahtuvus. Adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvuseks tuli ning soola integraalseks lahustumissoojuseks vees tuli .
g1 - klaasesemete (ampulli, seguri ja pulga) mass g, c2 - vee erisoojusmahtuvus 4,18 J ·g -1 · K-l , g2 - vee mass g, c3 -elavhõbeda ja klaasi soojusmahtuvus 1,88 J · ml -1 · K-l , v - vedelikku ulatuva termomeetriosa ruumala ml, c4 -polüetüleeni erisoojusmahtuvus 2,22 J · g -1 · K-l, g4 -polüetüleenist keeduklaasi mass g. C = 0,80*280,77 + 4,18*425 + 1,88*4,5 + 2,22*246,9 = 2557,694 J/K Teades kalorimeetri soojusmahtuvust C ja temperatuurivahet t (loen jooniselt 3), arvutatakse eraldunud või neeldunud soojushulk aine hulga a kohta: Q=t·C J t = 4,180 3,415 = 0,765 Q = 0,765 * 2557,694 = 1956,64 J Erilahustuvussoojuse leidmiseks jagatakse saadud soojushulk aine hulgaga grammides: Q q= a J· g-1 q = 1956,64/5,55 = 352,54 J/g JÄRELDUSED
annaabi.ee 
