Infiltratsiooni erisisoojuskadu sõltub hoone köetava karbi välispiirete pindalast Infiltratsiooni erisisoojuskadu sõltub hoone korruselisusest Soojusjuhtivus Mida väikesm on soojustakistus seda suurem on soojusjuhtivus Välisseina soojusjuhtivus elamute puhul on soovitatavalt alla 0,22 W/m2*K Hoone kütteenergia kulu Hoone kütteenergia kulu sõltub hoones hoitavast siseõhutemperatuurist ning piirkondlikust temperatuurilisest välistemperatuuride kestvusest võrreldes arvutusliku siseõhutemperatuuriga Sõltub hoone erisoojuskadudest ning vabasoojuskoormustest Külmasilla soojusläbivus Akna külmasild on seda väikesm, mida rohkem on akna leng avatäites väljast poolt soojustatud Joonkülmasilla soojusläbivuse ühikuks on W/m2*K Külmasillad nagu: väliseina välisnurk, põrand pinnasel-välissein, katus-välissein liite kohas
= 100 (ideaalne kasutegur) T2 23) Millist energiat on võimalik kasutada töö tegemiseks? Igasugust energiat ei ole võimalik kasutada. Mida kõrgem on töötava keha temperatuur, seda kergem on selle keha siseenergiat ära kasutada eh tööks muuta. Töö tegemiseks on võimalik kasutada energiat, mis lähtub kõrgema temperatuurilisest reservuaarist madalama temperatuurilise energiareservuaari olemasolu korral. 24) Mis on entroopia? Q Entroopia on suurus, mis kirjeldab energia kvaliteeti. S = T S entroopia muut Q üleantav soojushulk T süsteemi temperatuur 25) Kas isotermilises keskkonnas saab energiat kasutada? Isotermilises keskkonnas ei saa energiat mingil juhul kasutada.
η = ∗100 (ideaalne kasutegur) T2 23) Millist energiat on võimalik kasutada töö tegemiseks? Igasugust energiat ei ole võimalik kasutada. Mida kõrgem on töötava keha temperatuur, seda kergem on selle keha siseenergiat ära kasutada eh tööks muuta. Töö tegemiseks on võimalik kasutada energiat, mis lähtub kõrgema temperatuurilisest reservuaarist madalama temperatuurilise energiareservuaari olemasolu korral. 24) Mis on entroopia? ΔQ Entroopia on suurus, mis kirjeldab energia kvaliteeti. ΔS = T ΔS – entroopia muut ΔQ – üleantav soojushulk T – süsteemi temperatuur 25) Kas isotermilises keskkonnas saab energiat kasutada? Isotermilises keskkonnas ei saa energiat mingil juhul kasutada.
kraad on võrdne ventilatsiooni ühe erikoormuse (L × õ × cõ) väärtusega. Horisontaalteljel on toodud tunnid aasta lõikes. Juhul, kui süsteem ei tööta 24 tundi ööpäevas on vaja horisontaaltelge tegelike töötundide suhte võrra "kokku suruda". Joonisel 2 on kujutatud soojustagastiga ventilatsioonisüsteemi temperatuurid kestuskõveral eeldusel, et väljatõmbeõhu temperatuur on 23 oC ja sissepuhkeõhul 18 oC. Sissepuhkeõhu temperatuur pärast tagastit sõltub hetkelisest temperatuurilisest kasutegurist ja saab avaldada järgmise valemiga: tpt=tvõ+t*(tvt-tvõ) tvõ välisõhu temperatuur tvt väljatõmbeõhu temperatuur t tagasti hetkeline temperatuuriline kasutegur Seni kuni sissepuhke õhu temperatuur pärast tagastit on madalam ruumi puhutava sissepuhke õhu temperatuurist, on vajalik täiendavalt soojendada õhku kalorifeeris. Punktile, kus välisõhu temperatuuri kõver lõikab sissepuhkeõhu joont, vastavast kõrgemast välisõhu temperatuurist alates peab soojustagsti
annaabi.ee 
