isotermide vahelise ristlõigu N pikkuse suhte piirväärtust võrrand (üldkujul) Nu f (Re Pr) limN0t/N =grad t k/m, (gradient on max suunas). Fourier´I seadus (soojusjuht.põhiseadus) - Soojusvoog Q vabal voolamisel (konvektsioonil) Nu f (Gr Pr) n ( Q=-*grad t w/m2) kehades on võrdeline temperatuurigradiendiga Q=-*grad t w/m2 16. Soojuskiirguse all mõistetakse elektromagnetilist Soojusjuhtivustegur - =Q/grad t w/m*k on igasugust lainetust (nende kaudu soojuse üle andmist). Kusjuures kiirgava ainet või materjali iseloomustav suurus ja ta sõltub aine keha siseenergia muundub elektromagnetlainete ja footonite omadustest, struktuurist, olekust ja temp-st. kiirguseenergiaks
naabritele jne. Tulemuseks on ülekantava siseenergia soojuse voog Q soojematelt aladelt külmematele: T Q = k S . (5.38) l Tähistuste sisu on analoogiline difusioonivoo valemiga (5.37); k on soojusjuhtivuse tegur, mis näitab, milline soojushulk läheb ajaühikus läbi temperatuurigradiendiga T/l ristuva pinna pindalaühiku temperatuuri languse suunas, kui see gradient võrdub ühega. Näidata, et k SI ühik on J/(K m s)! Erinevalt difusioonist, kus lisandaine massi voog on põhjustatud (lisandi)molekulide endi ümberpaigutumisest ruumis, ei ole soojuse voog seotud kiiremate molekulide endi ümberpaigutumisega. Gaasides antakse siseenergiat üle ainult molekulide põrgetel, vedelikes ja tahketes ainetes on põhiliseks naabritevahelised molekulaarjõud. Gaasides on k väärtus
annaabi.ee 
