atmosfäärifüüsik Joanna Haigh. Seni pole aga päris selge, kuidas muudatused Päikese aktiivsuses täpselt ilmastikku mõjutavad. Lockwoodi väitel on taoline muster seotud ultraviolettvalguse mõjuga Maa stratosfäärile, mis asub maapinnast 20 - 50 km kõrgusel. Päikese UV-valguse neelab stratosfääri osoonikiht, mis kaitseb planeedi pinda, kuid soojendab sama protsessi käigus atmosfääri. Kõige hoomatavam on see efekt troopikas, kus päiksevalgus on kõige tugevam, ning temperatuurigradiendid määravad seega atmosfääri ülakihtides puhuvate tuulte, muu hulgas ka kummalgi poolkeral puhuvate õhuhoovuste (ing jet stream) suunda ja tugevust. "Suhteliselt lihtsad mudelid on näidanud, et ekvatoriaalse stratosfääri soojendamine võib õhuhoovuseid veidi lahku suruda," kinnitab Lockwood. Samamoodi lubab stratosfääri jahutamine -- näiteks Päikese madala aktiivsuse perioodidel -- õhuhoovustel ekvaatorile lähemale nihkuda
okasnahksed kandsid suuri kaotusi; karbid ja teod pääsesid suuremate kaotusteta. Paleosoikumi lõpuks saanud kriisi põhjus on siiani vaieldav. Ükskõik mis faktor või faktorid põhjustasid välja suremise Hilis-Permis, oli Triiase alguseks alles jäänud fauna nii maismaal kui vees väga väikese mitmekesisusega ning mitmed grupid elasid maakeral laiali laotatuna. Emba - kumba, kas need liigid olid kohanenud ebatavaliselt suure temperatuurivahemikuga, või olid paralleelidevahelised temperatuurigradiendid nii väikesed, et tavalise temperatuurtaluvusega liigid olid suutelised elama nii laiadel aladel. [5] Paleogeen Paleogeen on uusaegkonna vanim ajastu, mis järgnes Kriidiajastule ja eelnes Neogeenile. Algas 65+(-) 3 miljonit aastat tagasi, kestis ligikaudu 42 miljonit aastat. Nimetuse võttis 1866 aaastal kasutusele saksa geoloog K. F. Naumann. Paleogeen jaotatakse Paleotseeniks, Eotseeniks ja Oligotseeniks.
annaabi.ee 
