karakteristikuna kastepunkt. 2. Õhuniiskuse mõõtmise meetodid ja mõõteriistad. Õhuniiskust saab mõõta mitmel viisil. Meteoroloogias on enamkasutatavad psühromeetriline ja hügromeetriline meetod. a. Psühromeetriline meetod. Kohas, kus soovitakse õhuniiskust mõõta, asetsevad kaks ühesugust termomeetrit, milledest ühe reservuaari hoitakse märjana (märg lapp reservuaari ümber). Märjalt temomeetrilt aurustub pidevalt vett, milleks võetakse soojust termomeetri reservuaarilt ja ümbritsevalt õhult. Märja termomeetri temperatuur on seetõttu madalam kui kuival termomeetril. Mida kuivem on ümbritsev õhk, seda intensiivsem on aurustumine ja suurem kuiva ja märja termomeetri näitude vahe. Kuna kuiva ja märja termomeetri näitude vahe sõltub ümbritseva õhu niiskusest, siis kasutatakse seda õhuniiskuse määramisel. Õhus oleva veeauru rõhk arvutatakse pühromeetrilisest valemist:
ümbruskonna temperatuurile. rohkem võib ta sisaldada veeauru hoitakse märjana (märg lapp reservuaari leida. Temperatuuri käik vees temperatuuri tõustes suureneb õhku ümber). Märjalt temomeetrilt aurustub Õhuniiskuse jaotus vertikaalsuunas 1)temp.MAX esineb augustis,MIN küllastava veeauru tihedus ja rõhk. pidevalt vett, milleks võetakse soojust ¤ Absoluutne niiskus väheneb kõrgusega veebruarismärtsis,2)aastane amplituud termomeetri reservuaarilt ja ümbritsevalt võrdlemisi kiiresti. Põhjused: kaugenemine
annaabi.ee 
