Klassikaline Periood Sparta linnriik,-Ateena linnriik,- ateena mereliit,kasvatus süsteem. Klassikaline periood:sparta linnriik:lakoonika mk, aristokraatia-parimate võim,range kasvatus süsteem:eelkõige sõjaline ettevalmistus,peloponnesuse liit,ateena linnriik:Atika mk,temokraatia ehk rahva võim(Pirikles)sünnipaik.Kasvatus:nii vaimne kui ka füüsiline külg olulised , ateena mereliit.Terminid:pedagoog,gymnasion.Osata võrrelda ateenat ja spartat.Ateena ja spart võistlevad omavahel ülemvõimu pärast kreekas.Peale jääb sparta.
saj algul Imperialismi ajastu ja ühiskondlikud liikumised - 19 saj lõppu nimetati maailmas imperialismi ajastuks. - Maailma arengut mõjutas rahvusluse teke. (suurd rahvusriigid) - Suuremad ja tugevamad riigi tähtsustasid end teistest üle (sovinism ehk marurahvuslus). - imperalismi tagajärjel muudeti vähemarenenud maad imperjalismi tooraine baasideks - Arenenud riigid muutsid vähem arenenud maad oma toorainebaasideks (kolooniad). - euroopa tsivilatsioon. (temokraatia, isikuvabadused, eraomandus). - Rikastuti maavarade arvelt. - Suurriigid levitasid Euroopa tsivilisatiooni (isikuvabadused, eraomandus, demokraatlikud mõtteviisid). - 20 saj algul oli kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks. - Suurimad Euroopa riigid: Saksamaa, Parntsusmaa, Hispaania, Suurbritannia, Itaalia, Venemaa, jne. - Väljaspool Euroopat suured riigid: Jaapan, USA. - Suurriigid olid huvitatud asumaade omamisest. - Imperialismi tähtis osa oli koloniaalimpeeriumide teke.
Lisaks on vaja põhiprintsiipe selleks, et konkreetsete normide puudumisel mõne spetsiifilise olukorra lahendamiseks oleks võimalik probleem lahendada põhiprintsiipidele toetudes. Printsiipe ei saa hierarhilisse järjekorda asetada. Demokraatia põhimõte on sätestatud ühe peamise põhimõttena põhiseaduse esimeses paragrahvis. Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab riigivõimu rahvahääletuse ning riigikogu valimise teel. Maruste näeb temokraatia osadena: riigi tahate lähtumist rahvast, pluralismi, erakondade tähtsust, vähemuste kaitset, valimisi, sõltumatut kohust, avalikkuse nõuet ja vaba ajakirjandust. Demokraati tähendab võimu teostamist rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemist võimalikult ulatuslikult ja kooskõlastatud alustel. Demokraatlikule riigikorrale on tunnuslik riigivõimu jaotumine selle erinevte hrude vahel koos samaaegse võimude tasakaalustamisega. Riigivõimu teostajad pevad omama rahva heakskiitu
annaabi.ee 
