Nõukogude Eesti
Eesti NSV
muutus omamoodi näidisvabariigiks terves liidus. Olukord hakkas muutuma L. Breznevi
valitsemisajal, mil sunderaldised liidufondi märgatavalt suurenesid.
xi. Sulaaja algus
Stalini surmale järgnes liidus nn sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonna elu liberaliseerumise peaaegu
kõikides valdkondades. Massiline vägivald vähenes ning juhtivale tööle hakati edutama kohalikku
kaadrit. Heastati senine vägivald osaliselt: Eesti NSV-s kodanliku natsionalistiks tembeldadut inimeste
nimed heastati, paguluses olevad haritlased said tagasi sulla oma loometöö juurde.
1956. aastal toimunud Ungari ülestõusu mahasurumine likvideeris igasuguse lootuse Lääne abile, et
vabastada Eesti NSV Liidu okupatsiooni alt.
xii. Side läänemaailmaga
J. Stalini võimu ajal oli NSV Liit muust maailmas eraldatud. Välisinformatsiooni kättesaamine oli
praktiliselt võimatu. Peamiseks infoallikaks oli välisraadiojaam, millest osa hakkas peagi edastama