Mats Traat
“Perioodika” vahendusel lisandus uusi luuletusi, nii et kogumiku
piirdaatumiks sai aasta 1973. See koosneb 55-st epitaafist, igaüks neist
esitab kokkuvõtte ühest inimelust. Neid saatuselt erinevaid inimesi
ühendab aegruum – XX sajandi keskpaik ja Harala küla. Proosa ja luule
piirimail seisvate n.ö. lõpetatud isikulugude sõnastusviis matkib
kõnekeelt, luues vestmise illusiooni, kusjuures autor kasutab
vaheldumisi nii mina- kui ka temavormi. Esitatud on jällegi Traadile nii
südamelähedane teema: läbilõige eesti küla elu ja olude muutlikkus.
“Harala elulugude” seeria jätkub ka värsikogus “Sügislootus”. “Harala
elulood” hinnati J.Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemiaga.
Vaadates Traadi hilisemat luulet (näiteks “Hilised talled”, 1976), siis näib,
et tema masenduseperiood on mööda saanud, taas väärib elu
kiiduhümne. Taas proovib autor leida võimalusi vastuolude