DESCARTES meditatsioonid
erisusi rohkem kui ma iial kujutleda suudan. Seega jääb üle möönda, et ma saa kuidagi kujutleda,
mis see vaha on, vaid üksnes vaimuga tajuda [mente percipere]; kõnelen selle vaha kohta
partikulaarselt, sest vaha puhul üldiselt on see selgem. Aga mis nimelt on see vaha, mida üksnes
vaimuga tajutakse10? Ilmselt seesama, mida näen, mida puudutan, mida kujutlen, ühesõnaga sama,
milleks ma teda algusest peale pidanud olen. Kuid siiski tuleb märkida, et tajumus [perceptio]
temast11 ei seisne nägemises, puudutamises ega kujutlemises ja pole iialgi seisnenud, ehkki mulle
varem niimoodi näis; vaid see on üksnes vaimu vaatlus [mentis inspectio], mis võib olla puudulik ja
hämu-[1648]ne nagu varem või selge ja täpne nagu nüüd vastavalt sellele, kui palju tähelepanu
ma pööran ta koostisosadele.
Siinjuures aga imestan, kuivõrd aldis on mu vaim eksimustele: ehkki ma ju arutlen eneses vaikselt