saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" "Sakala Kalender põllumeestele" I samaa kõned Esimene kõne oli "Eestirahva valguse pimeduse- ja koiduaeg" (1868) Teine isamaakõne "Võitlemised eesti vaimupõllul" Kolmas isamaakõne " Nõiausk ja nõiaprotsessid" Põnev info C. R. Jakobson on 500 kroonise rahatähe peal Carl Robert Jakobsoni kujust tehti monument C. R. Jakobsoni tegevust kajastavad temanimelises Torma Põhikoolis asuvad museaalid nn Jakobsoni toas ja Kurgja Talumuuseumis Viited http://www.welcometoestonia.ee/ee/company/ http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/ 8kaitumine/68_5k.htm http://paulamarit.deviantart.com/art/tum e55374926 http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_ Jakobson "Eesti kirjanduse biograafiline leksikon", lk 104
"Helmed" (1880). Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest. C.R. Jakobson taotles eesti laulukooride algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud "Wanemuine Kandle healed" (2 vihku, 1869-71) ja "Rõõmus laulja" (1872). 500 krooni Eesti Vabariik pidas kohaseks C. R. Jakobsoni tähtsust jäädvustada oma suurima väärtusega rahatähel. 500-kroonise rahatähe kujundas Vladimir Taiger. Põnev info C. R. Jakobsoni tegevust kajastavad temanimelises Torma Põhikoolis asuvad museaalid nn Jakobsoni toas ja Kurgja Talumuuseumis. C. R. Jakobsoni nime kannab ka Viljandi Gümnaasium. Kokkuvõttes oli Jakobson ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Tema auks on nimetatud Torma kool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium.
ja nõiausku. Põnev info Eesti Vabariik pidas kohaseks C. R. Jakobsoni tähtsust jäädvustada oma suurima väärtusega rahatähel. 500- kroonise rahatähe kujundas Vladimir Taiger. 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe "Sakala" asutaja 157. sünnipäevaks püstitati monument. Skulptuuri kujuriks on Mati Karmin. Carl Robert Jakobsoni poolt asutatud "Sakala" ajalehel oli aastail 1878-1882 üle 4500 tellija. C. R. Jakobsoni tegevust kajastavad temanimelises Torma Põhikoolis asuvad muuseumis niinimetatud Jakobsoni toas ja Kurgja Talumuuseumis.
gnostikuks on nimetanud. Ta ei mõista psüühilist reaalsust." (JUNG 2008: 192) Tegemist oli pika kirjaga, mille Jung 1952 aastal saatis saksa väljaandele ,,Religion und Psyhologie" nime all ,,Vastus Martin Buberile", kus ta kaitseb end Buberi gnostitsistiks liigitamise süüdistuste eest. (LAMMERS&CUNNINGHAM 2008:192) Mööda ei saa siiski tõsiasjast, et kirjas White`le, kirjutatud 24. novembril 1953, räägib Jung ,,väikesest peost", mida peeti temanimelises instituudis Zürichis, kui keegi helde annetaja kinkis neile Nag-Hammadi gnostilise koodeksi. Tegemist on gnostilise papüürusega kopti keeles, mis leiti 1945. aastal Nag-Hammadi küla lähistelt Ülem-Egiptusest. Kokku avastati 52 traktaati ning 12 raamatut, millest enamik esindavad gnostilisi mõttevoole. Viieosaline Codex I on praegu tuntud Jungi koodeksina. (LAMMERS&CUNNINGHAM 2008:223) Vaatlemaks seda, kas on alust Jungi liigitamisel uusgnostitsistide hulka, tuleb kõigepealt
annaabi.ee 
