Eesti uusaeg (1710-1900)
Saksamaal eksiilis. Konfliktist tuleb ka eestlaste jaoks küsimus, kumma poolega kaasa
minna, või leida hoopis oma tee. 1860-ndate teisel poolel hakkab seltskond nii Eestis
kui Lätis küsimusele vastust otsima. Arvamusi oli igasuguseid. Põhitendents oli see,
et valida tuleb oma tee, üles ehitada oma rahvuslik ühiskond. Üheks tublimaks
tegelaseks selle osas oli Jakob Hurt ja tema lähikondlased. 19. sajandi viimastel
kümnenditel hakatakse rahvuslikku liikumist pidurdama. Kui Samarini ja
temalaadsete rünnakute tulek siia aset leidis, on ka selle üheks põhjuseks, miks
baltisakslased konservatiivsemaks muutusid. 1860-ndate lõpp ja 70-ndate algus näitab
seda, et rahvuslik liikumine on avaldunud ja laienenud. Toimub ka põlvkonnavahetus
rahvusliku liikumise tegelaste hulgas, kes on sündinud 1830-ndate II p ja 40-ndate
alguses. Kerkib üles mitmeid karismaatilisi tegelasi, kaks selget liidrit Carl Robert
Jakobson ja Jakob Hurt ja nende kõrval protsessi mõjutav Lydia Koidula
annaabi.ee 
