RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS
H.Pisukese
andmetel on seda teooriat seni kasutatud enamasti kriiside ajal (nt sõdade ajal ning nende
järgsel perioodil). Teooriat on hiljuti hakatud järjest enam kasutama ka nt investeeringute
kaitsmisel.
Eesti seadusandja on juriidiliste isikute puhul muutnud nende isikute regulatsiooni eelistust
asukohateooriast inkorporatsiooniteooria kasuks.
Juriidilise isiku õigus- ja teovõime
TSÜS: Juriidilise isiku teovõime teostub temajuhatuse tegevuse läbi: kui juriidilisel isikul on
olemas juhatus, kes saab kehtivalt juriidilise isiku nimel teha tehinguid (juhatusel on
9seadusliku esindaja staatus), siis on juriidiline isik ka teovõimeline. Kui aga juhatust
ei ole (näiteks sureb juhatuse ainus liige ja uut juhatust pole määratud), ei ole
juriidiline isik ka võimeline looma ega teostama oma õigusi.
ASUKOHAÕIGUS VERSUS ASUTAMISRIIGI ÕIGUS
Juriidilise isiku asukohta tuleb eristada selle asutamise kohast