Ferenz Liszt
teoseid.
1861-1886
1861. aasta august kujunes lõpuakordiks vaimselt kurnavale 13 aastasele tegevusele Weimaris. See
oli väsimuse, purunenud lootuste ja üksilduse akord.
Ta siirdus Rooma, astus vaimulikku seisusesse, eluasemeks valis ta kloostri. Seltskonnas
liikus ta harva. Kord nädalas võttis ta vastu külalisi. Ka loomingus tõusis tähtsale kohale
vaimulik temaatilka (oratooriumid "Legend pühast Elisabethist"; "Kristus" jt.). Nii kestis
see 8 aastat. Siis, hingeliselt kosunud, alustas ta uut tegevusrohket elu.
Talvisteks peatuspaikadeks jäi Lisztile Rooma, suvisteks aga Weimar. Taas võttis ta vastu
õpilasi. "Vahel peatas Liszt oma õpilasi, istus ise, mängis ja näitas, tegi märkusi, enamuses
täis teravmeelsusi ja heatahtlikkust, mis kutsus tavaliselt välja südamliku naeru, isegi sellelt,
kellele märkus tehtud oli..