EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU
Ka hiljem elus ei
Eesti looduskirjanduse lugu 265
osanud ta leppida inimestega, "kellele tähendus luges enam kui puu ise"
(Masing 1996: 53).
Masinguga sarnasest, põlisrahvaste vahetut looduskogemust poeti-
seerivast hoiakust lähtub oma lühiproosas, nagu "Jää ja kanarbik" (1989)
või "Läbi metsa" (2000) Jaan Kaplinski. Samas moodustavad need tunne-
tuslikud-kogemuslikud loodustekstid Kaplinski žanriliselt ja temaatili-
selt mitmekesisest loomingust vaid väikse killu. Kaplinskilt leiab ka
väga ratsionaalse väljenduslaadiga loodusesseid, milles ta ei vaatle loo-
dust mitte kogemuslikult tasandilt, vaid eelkõige kui teaduse või kul-
tuuri objekti. Tema rikkalik proosa- ja luulelooming vajaks kindlasti
eraldi analüüsi loodusseostele keskenduvalt.
Kokkuvõtteks
Siinne pilguheit eesti looduskirjandusele ei kujuta endast kindlasti tolle
kirjandusvaldkonna ammendavat käsitlust. Teoste hulka ja mitmekesi-