Geneetika ajalugu.
Lisaks tuumagenoomile on veel tuumaväline mitokondrigenoom, millele taimede ja mõnede vetikate
puhul lisandub kloroplastigenoom. Kromosoomide koostisse kuuluvad DNA, RNA ja valgud.
Kromosoomistikku iseloomustab kromosoomide kuju, mille määrab primaarsoonise ehk tsentromeeri
asukoht. Selle alusel eristatakse telo-, akro-, submeta- ja metatsentrilisi kromosoome. Metatsentriku
tsentomeer jagab kromosoomi kaheks enam-vähem võrdseks õlaks. Telotsentriku tsentromeer paikneb
aga telomeeri piirkonnas ja kromosoomil on visuaalselt eristatav vaid üks õlg. Inimesel esineb
karüotüübis nii meta-, submeta- kui ka akrotsentrilised kromosoomid. Kõrgemalt arenenud liikidel on
rohkem asümmeetrilisi kromosoome.
Tuuma DNA hulk on määratud liigi kromosoomide arvu ja suurusega. Igal liigil on genoomis kindel
hulk DNA-d ja seda suurust nimetatakse C-väärtuseks. Antud suurus võib olla väljendatud nii
pikogrammides kui ka aluspaarides