DNA on seotud struktuursete valkudega(histoonid) ja regulatoorsete valkudega(transkriptsioonifaktorid, replikatsioonivalgud). Sisaldab 3 funktsionaalset elementi: replikatsiooni origin-punktid, tsentromeer, telomeersed järjestused. Telomeerid- takistavad kromosoomide otste kleepumist, abistavad DNA molekulide otste replikatsioonis, kaitsevad DNA molekulid otsi ensümaatilise lagundamise eest. Somaatilistes rakkudes 500-3000 tandeemset kordust. Sugurakkudes pikendavad telomeraasid telomeere. Lookus- kindlas kohas, kindlas kromosoomis olev konkreetne nukleotiidne järjestus ehk kromosoomi piirkond, kus vaadeldav geen asub Alleel- geenide esinemine teisendite kujul ehk geeni teatud vorm, eri alleelidel on erinev nukleotiidne koostis. Ühe geeni eri alleelide järgi sünteesitud valgud kujundavad ühe tunnuse eri vorme: nt silmavärvuse puhul sinine ja pruun. Dominantne alleel- määratud tunnused avalduvad alati Retsessiivne alleel- tunnus avaldub dom
sest pole DNA-d kuhu seostuda. ― 5’ siin oli praimer ― 3’ et DNA ahelad ei lüheneks on telomeerid ahelate otstes. See mure on lineaarse DNA puhul. Telomeraas lisab 3’ lõppu TTAGG korduseid ning neid korduseid pikendatakse iga kord, nii et väärtuslikku infot ei lähe otstest kaduma ning otsad ka ära ei kao. Mõni bakter seob replikatsiooni ajal 5’ ja 3’ ahela otsad kokku ja otsa probleemi pole, sest kaotab otsad ära. Kui otsi ei seota, on telomeraasid. TTAGG-d sünteesib telomeraas (valk + RNA). Sealne RNA sisaldab 1,5 telomeeri korduselementi UAACCCAAU (telomeeril vastavalt TTAGGGTTA võrra pikem!). Telomeraas seostub vaba 3’ otsaga ja pikendab seda DNA ahelat mitme kordusjärjestuse võrra, seejärel sünteesib RNA praimeri ja DNA polümeraas sünteesib lühemasse 5’ otsa nukleotiide juurde. Seejärel seonduvad telomeeriga seonduvad valgud ja 3’ ots on 5’ otsast ikkagi TTAGGGTTA võrra pikem! Reparatsioon (mutatsioonidele)
annaabi.ee 
