Lolita. Ta oli kaval tdruk kes teadis kuidas ja millal mida teha , et Humbert tal peos oleks. Samas ta oli ikkagi vike tdruk kes pirtsutas, nuttis ja mossitas. Ta ji varakult oma emast ilma. Enne seda kui polnud Humbertit oli nende elu emaga rahulik , no vhemalt nii rahulik kui he noore tdrukuga olla saab , aga vhemalt olid nad nnelikud. Tema elu mjutas kindalsti Humberti tuleks nende majja ja et proua Hazel ta ldse vastu vttis. Nagu ennem kirjutasin tsitaadi , mida oli Humbert Lolita kohta telnud: "Naiivne ja valelik, vluv ja vulgaarne Lolita, kord pahuralt mossitav, lemeelikult rmus tdrukunhvits muutus ajuti lausa talumatuks. Varem polnud mul ausalt elda aimugi, et tal tuleb ette meeletuid tdimushoogusid, et teda vib vaevata must masendus, et talle meeldib niiviisi lamaskleda, uimaselt norutada, aga mttetult surnuks la selline lodev tembutamine ja tnavapoisilik vastuhaukumine oli tema arust vahva. Oma suureks pettumuseks
Jaanus otsustas minna metsa jalutama. Metsast vlja judes hakkas paistma kla. Jaanus oli seal juba ammu tuntud. Jaanus hakkas kndima he sauna poole. Kohale judes astus ta sinna sisse. Seal oli pime ja kusagilt nurgast kostis hl, mis kutsus edasi. Ta ngi prandal kahte lgedest tehtud aset, kus hel oli ks vanamees ja teisel poiss. Jaanus mrkas, et poissi oli pekstud. Ta aitas teda ja tohterdas. Selgituseks tles vanamees, et poiss oli olnud lossiuel ja telnud lossihrra poja koera kohta tige hunt ja siis oli teda viidud talli ja pekstud. Jaanus lubas jrgmisel peval uuesti tulla, aga jrgmisel l sadas vihma nagu oavarrest. Jaanus ei saanud kolm peva metsast vlja minna. Ta ju oli lubanud Maanust vaatama minna (Maanus oli selle poissi nimi, keda peksti). Jaanus lks oma tavalist rada mda kla poole. Tee hargnes kla poole ja ka lossi poole. Jaanus sammus lossi poole. Kui loss paistma hakkas, oli lossi katusel musta vrvi lipp lehvimas
annaabi.ee 
