Hiinasse tuli palju uut muusikat Kesk- Aasiast. Iga dünastia tõi midagi uut Hiina muusikasse. Muusikat peeti Hiinas kõikide teaduste allikaks. Hiina muusika tonaalsus ja rütm erineb väga palju Lääne omadest. Hiinas on ka teistsugused pillid. 1. Erhu on keelpill kahe keelega. Erhu´l on kolm oktaavi. Selle hääl on viiuli moodi, kuid peenem. 2. Gehu on nelja keelega keelpill. See on tello ja hu segu. Gehu´l on membraan nagu bandolgi ning selle hääl on tellost erinev. Mängimisel kasutatakse samasugust tehnikat nagu tellolgi. 3. eng on üks vanimaid Hiina pille. See on puhkpill, mis koosneb 17 kuni 36 torust väikse õhukasti peal. Sealt väljub ka vasktoru puhumiseks. engil on väga puhas hääl. On olemas alt, soprano ja tenor engid. 4. Di ehk di´tz on traditsiooniline Hiina flööt. Neid kantakse kaasas tavaliselt tervete komplektidena
Kasutati diagonaali motiivi, see annab edasi dünaamikat. Uri kuningahaudadest on leitud suurepärase dekoratiivse maitsega teostatud ehteid. Edusammud skulptuuris 3. aastatuhandest eKr säilinud akadi reljeefid ja ümarplastika teosed: kuningas Naram-Sini võidusteelildramaatiliselt jutustav stseen, elav kujutamine. Huvitavad on ka istuvad ja seisvad figuurid, ka pead. Pisiplastikas tuntuim on kuningas Gudea istuv figuur ja turbaniga mehepea Tellost. Karvkatet edastati tihedalt spiraalide kujutamisega seal, kus pidi olima karvane. Kõik istuvad figuurid on puiselt sümmeetrilises asendis, käed asetsevad rinnal. Käsi ja jalgu, ka riidevolte kujutatud loomutruult, proportsioone mitte. Vormikäsitlus on kindel ja jõuline. Tüvikooniline vorm, kulmud ja silmad imposteeritud. Esinesid ka marmorist ja vääriskividest valmistatud ja enamasti silindrikujulised pitsatkivid, millesse lõigatud figuurid ja stseenid
annaabi.ee 
