Otsuses on kirjas ka see, et Kingissepp hakkas Palmile revolvriga vastu, eesmärgiga ta surmata. Sõjaväelaste raporti järgi aga Kingissepp ei jõudnudki mingit vastupanu osutada. "Nii suuri vastaseid ei tapeta!" olla Jaan Tõnisson Konstantin Pätsile öelnud, kui Viktor Kingissepp kinni võeti. Kes ikkagi vahistas Kingissepa ja kuidas see täpselt toimus, jääbki mõistatuseks. Nagu seegi, miks Kingissepp ei lahkunud salakorterist pärast Linkhorsti arreteerimist. Juliane Tellmanni mälestuste järgi olnud Kingissepp kaljukindel, et Linkhorst ülekuulamisel midagi ei räägi. Ent vaevalt mees nii naiivne oli. Miks muidu kehtis kokkulepe ülekuulamisel 24 tundi vastu pidada, jätmaks mõttekaaslastele põgenemisvõimaluse. Seda Linkhorst ka tegi, vaikides rohkem kui ööpäeva. Kingissepa surmaotsuse kinnitas 3. mail kell 9 õhtul sõjaminister Jaan Soots. Riigikukutaja lasti kohe seejärel maha ja tema laip heideti hiljem merre. Sergei Kingissepp Viktori poeg
Õitseb maist juunini Click to edit Master text styles Second level Päiksepaisteline Third level poolvari Fourth level Fifth level Väänduv kuslapuu LONICERA periclymenum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tellmanni kuslapuu LONICERA x tellmanniana 3-5m Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Browni kuslapuu LONICERA x brownii Click to edit Master text stylesVäänduv Second level 3m Third level Õied maist augustini Fourth level Fifth level
vormimütsid, uus ilus koolihoone Luise tänava alguses; tüdrukud aga astusid Tallinna Linna Saksa Humanitaargümnaasiumi, mida selle kunagise direktrissi prl. Johanna Rahwingi järgi ikka veel „Rahwingische Schuleks“ nimetati. […] Nimelt oli Eesti Vabariigi koolireformi käigus otsustatud, et rahvusvähemuste koolides tohivad õppida ainult selle rahvuse lapsed, kuna teised peavad minema kas oma rahvuse või siis eesti kooli. […] Dagmar Läks Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledzisse. […] Kuhu minna edasi õppima? Idla pidas kõige sobivamaks Stockholmis asuvat soliidset kuninglikku Per Henrik Lingi nimelist Kehalise Kasvatuse Instituuti. See 1940. aasta kevad, nagu tagantjärele selgus, Eesti Vabariigile nii traagiline kevad, tähendas meile, abiturientidele vabanemist ja uue elu algust. Lõpuaktus toimus meie vanas armsas koolimajas. Tüdrukud pikkades valgetes kleitides, poisid mustades ülikondades – viimaks ometi pääsesid naaad oma
annaabi.ee 
