Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu
Logistiliselt ja tasuvuse
seisukohalt kasutati tee paiknemise asukoha ehitusmaterjale peamiselt siiski lubja- ja ränikivi, tardunud laavat, liiva,
savi, ja kriiti. Esialgne munakivitee asendati oma ebapüsivuse tõttu.
Rooma teede konstr. eemaldati huumus ja mineraalne pinnas tihendati, sinna laoti 1-2 kihti lapikuid kive, sellele
mördi ja kivipuru 1:3 segu, sellele kihile ehitati kas kivikildude, räbu või tellistekiht või tambiti tihedaks pinnas mis
kaeti tsemendiga segatud kruusaga. Kui kruusakihile laoti veel kivisillutis, siis laoti kivid õhukese mördist vahekihi
sisse. Kivisillutisena kasutati 37...45 cm basalttahvlitest. Tihendamiseks kasutati suuri silindrilisi kive. Selliste
konstruktsioonide paksus võis ulatud 1m-ni, pehmetes aluspinnastes paksemakski.
Roomlaste mägiteed olid ohutud ja lihtsad. Alpi teed olid kitsad 1,5...2,5m Kaljustel maastikel tasandati pinnas raiuti
1 -2 1...1,2 m vahega 10
annaabi.ee 
