Arhitektuuriajaloo referaat
rubla. Võitjaks osutus professor Schröter, kellelt seejärel telliti juba üksikasjalikud projektid,
mis jaanuaris 1881. ka siseministeeriumis kinnitati. Kiriku põhiosa valmis 1882-1884, seejärel
ehitus seiskus rahapuudusel ja tornid valmisid alles kakskümmend aastat hiljem. Arhiteks näib
olevat lähtunud pigem romaani kui gooti stiili eeskujudest, eriti läänefassaadil domineeriva
jõulise kaaraava ja polügonaalsete külgmiste trepitornide käsitluses. Siiski on tegu
,,tellisstiilile" tüüpilise stiilide kombinatsiooniga. Peafassaadi keskosa rõhutab vertikaalsus,
moodustades astmelise ülemineku torniosale. Massiivsete vormidega on rõhutatud hoone
tugevuse ja staatilisuse muljet. Plaanilahenduses on pööratud tähelepanu ruumistruktuuri
terviklikkusele. Külglöövid on lahendatud kolmekorruselistena, puitkontsruktsioonis
galeriidega kahel ülemisel tasandil, mis omakorda on ühendatud hoone neljas nurgas
paiknevate trepitornidega