(ja ka paljude teiste linnade plaanilahenduses) määravaks kujunes. Tüüpprojektidega hoonestus läks aga 17.sajandil moodi paljudes maades. Nende hulgast on markantseimaks kahtlemata nn. hollandi kvartalid Potsdamis. Tollane Preisimaa valitseja keiser Friedrich Wilhelm laskis need ehitada 18.sajandi keskel ühel hollandi ehitusmeistril hollandlastest uusasukate jaoks. Need on kolmekorruselised, enamasti viiludega tänava poole pööratud telliskivimajad, mille viilude paraboolid on kaugeks meenutuseks uhkeldavast baroki voluudist. Peeter I hakkas uut linna ehitama 1703.aastal inimtühja sohu, kuhu ta kõigepealt laskis teha Peeter-Pauli muldkindluse. Linna hoogne ehitamine algas peale 1709.aastal, siis anti kõikidele ametkondadele käsk kolida Sankt Peterburgi. Aastal 1712 kuulutati linn Venemaa uueks pealinnaks. Valminud oli ka esimene linnaplaan, milles põhirõhk asetus Vassili saarele ja mis Amsterdami eeskujul oli kavandatud
Unistus Marsi koloniseerimisest on meid tugevasti oma võimusesse saanud ja edaspidi, kui kosmoselennud muutuvad odavamaks, ei ole sugugi võimatu, et me oleme suutelised ehitama Marsile tõelise koloonia. See tähendab juba kuppellinnade ehitamist. 1980ndatel aastatel sai selgeks, et telliskivisid on Marsil lihtne valmistada. Selleks on vaja võtta Marsi pealispinda kattev tolm, segada see veega, kokku pressida ja lõpuks põletada. Esimesed ehitised Marsil on tõenäoliselt kenad punased telliskivimajad. Madal temperatuur ja kosmiline kiirgus tekitavad ainult lisaprobleeme. Üks lahendus on majade katmine betooniga, kuid kupliga võib katta terve asunduse. Ühe ettepaneku kohaselt tuleks ehitada kupli alla nelinurkse kujuga keskväljak, kus oleks taimi ja ehk ka tehisjärv. Keskväljakust saaks kolonistide kogunemispaik. Sellistes linnades elavad inimesed saavad luua täiesti oma kultuuri, mis on rohkem suunatud teadusele ja kosmoselendudele. Kuid kuplite all elamisel on ka oma hind
annaabi.ee 
