Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
seotud korteri sisekliimaga.
12.7 Korterite sanitaarremont
Erinevalt eelnevalt tehtud uuringutest tellis- ja suurpaneelelamute kohta, on puitelamute
puhul enam kortereid, kus on tehtud kapitaalremont ning korterid, kus pole viimase kümne
aasta jooksul üldse remonttöid tehtud, praktiliselt puuduvad. Remonttööd on vastavalt
hoonete iseloomule olnud erinevad, 38% korterite puhul on paigaldatud kas osaliselt või
täielikult sisemist soojustust, mida telliselamutes uuritud korteritest oli osaliselt tehtud vaid
alla 10 % korterites. Erinevatest soojustusmaterjalidest oli kasutatud lisaks tavapärastele
ka pilliroomatti ning rooplaati.
Sanitaarremondi tegemise sageduse intervallidest oli kõige levinum viie kuni kümne aasta
tagant teostatav remont, 43 % (vt. Joonis 12.5). Harvem kui kümne aasta tagant teevad
remonti 22 % vastanutest. Tellis- ja suurpaneelelamute uuringutes oli samuti kõige