soojendab talvel kütteperioodi ajal fassaadi ja salvestab soojust tellistesse, vähendades välis- ja sisetemperatuuride vahet siis, kui nende erinevus on kõige suurem. Uurimuses on tõdetud, et kütteperioodi ajal tellisfassaadi salvestatud soojusenergia parandab ehitise energiataset mitme protsendi võrra. Kuivõrd tellis loob parima elamiskliima, säilitab kõige paremini oma väärtuslikud omadused, on looduslik ja keskkonnasõbralik materjal, siis üksnes nende tegurite valguses on telliselamu kõrgeima väärtusega. Tellised küttekollete jaoks Kaminatest, ahjudest, soemüüridest, pliitidest, aga ka telliskorstnatest on aegade jooksul ladestunud rohkesti positiivseid kogemusi. Tellistest küttekolde võib ehitada just enda ootusi ja vajadusi arvestades. Telliste lai värvi-, pinna- ja mõõtude valik pakub võimalusi teostada erinevaid sisekujunduslikke lahendusi vastavalt kodu arhitektuurile. Puhta vuugiga laotud küttekolletele lisaks
ja John Ruskin (1819-1900). 1880. a-tel loodi mitmeid kunstkäsitööliste gilde (Art Workers' Guild, Arts and Crafts Exhibition Society jt.). Eesmärgiks oli taaselustada traditsioonilise käsitöö, ehitustehnika ja -materjalide (puit, tellis) kasutamine, luua keskkonnast eri kunstiliike sünteesiv tervikteos. Keskaega romantiseeriv ideoloogia oma masintootmise eituses oponeeris tööstusliku masstootmise buumile. W. Morrisele projekteeritud telliselamu The Red House (arh. P. Webb, 1859) sai liikumise arhitektuursete tõekspidamiste etaloniks. Oli aluseks hiljem juugendis keskseks kujunenud plastilisele, seest-väljapoole projekteerimisprintsiibile, mahtude asümmeetrilisele kompositsioonile ja akende paigutusele. Liikumise mõjul loodi mitmeid käsitööliste liite ka Austrias ja Saksamaal, kus moodustasid Deutscher Werkbundi vanameelsema, tööstusdisaini eirava leeri. Deutscher Werkbund (sks
annaabi.ee 
