Rüütlid ja rüütellikkus
Silma pilgutamatagi võisid nad tappa mitmeid
inimesi. Iga vastane oli nende jaoks vaenlane, olenemata tema päritolust või taustast. Olgu
öeldud, et austus ja lugupidamine pidi rüütlil olema vaid temast seisuselt kõrgemal olevate
inimeste kohta.
Selliselt saaks järeldada, et rüütellik inimene on see, kes on küll truu ning austab teisi, kuid
vaid neid, kellest talle kasu on. Keskajal, kui rüütel oma isandasse aupaklikult suhtus, oli ka
isanda usaldus suurem. Nüüdisajal on rüütellikku käitumismaneeri juurest see aspekt ära
kadunud. Kui öelda sõna rüütellikkus siis vaevalt keegi tõmbab paralleele selle ja
omakasupüüdlikkuse vahele.
Kuna aeg on edasi läinud, on mõiste rüütellikkus tähendus muutunud aina laialdasemaks.
Osade arvates saab võrrelda seda, kui lugupidava käitumisega. Teised just abivalmidust. Nii
palju, kui on inimesi maailmas, on erinevaid arvamusi. Seega ei saagi ühtselt väita, milline on
rüütellik inimene