Rumeenia
surnuaeda.
Otsisime tihedas vihmas teed
Zarnesti poole, et seal ööbida ja meie
kaks gruppi Transilvaania mägedesse
maha puistata. Teedel olid suured lombid ja vesi voolas
ojadena. Juba hämardus, kui suur buss järelkäruga
vaevaga läbi kitsaste külatänavate pressis. Telkimispaika
otsisime lausa ekstreemtingimustes- ühel pool kaljusein,
teisel mäslev mägioja.Teede ristmikul jõe ja kaljuaheliku vahel õnnestus buss ringi
keerata ja iga telkkond otsis endale enam-vähem laugja lapikese. Kividega külvatud
nõlvakesel toitusime lampide ja lõkke valgusel. Meil, transilvaanlastel- Velli ja Neeme
grupil oli see viimane õhtu bussiseltskonnana. Kuidagi iseenesest sigines grokk
annaabi.ee 
