Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
1.3 Külastuskoormuse hindamise ja planeerimise mudelid
Loodusturismi keskkonnamõjude hindamisel kasutatakse sageli püsiproovitükkide
(prooviruutude, transektide jms) meetodit, mis algab võrgustiku rajamisega ning seisneb
proovialadel kindlate näitajate mõõtmises või vaatlustel. Vaatlusi/mõõtmisi korratakse kindla
ajaperioodi (3–5 aastat) järel ning seejärel hinnatakse näitajate lõikes alade seisundis
toimunud muutusi.
Loodusturismiga kaasneva inimmõju hindamise - eelkõige telkimisalade, puhke- ja
lõkkekohtade seisundi hindamise sobivaimaks ajaks Eestis pakutakse hilissuve ja varasügist,
sõltuvalt alast alates 20. augustist kuni oktoobri lõpuni. Varasemate hindamiste puhul tuleb
arvestada, et kaasnevad mõjud keskkonna biofüüsikalistele omadustele pole täielikult
avaldunud kuna aktiivne kasutamine veel kestab. Näiteks on hilissuvel ja varakevadel kogutud
andmed alade taimkatte liigilise koosseisu ja katteväärtuse kohta oluliselt erinevad, kuna
annaabi.ee 
