Alpid Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik, mis moodustab Kesk-euroopa lõunaosas 1200 km pikkuse ja 135-260 km laiuse kaare. Alpid on maailma paremini uuritud kõrgmäestik. Kuulsaimad uurijad on A. Penck ja E. Brückner. Alpid on noor mäestik. Mäestiku teljeosas on kristalsed, servaaladel settekivimid (pms. lubjakivi ja dolomiit). Bodeni järvest lõunasse Como järveni ulatuv sügav org jaotab mäestiku kaheks: Lääne- ja Ida Alpideks. Ida-Alpid on madalamad ja moodustavad mäestiku laiema osa (Dolomiidid, Salzburgi ja Karni Alpid). Lääne-Alpid on kitsamad ja kõrgemad. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub ka mäestiku kõrgeim punkt Mont Blanc, mille kõrgus merepinnast on 4807 meetrit. Esimesena tõusid Mont Blanci tippu prantslased M.Paccard ja J
korda väiksem kui risti kiudu. Puidu paindetugevuseks nimetatakse puidu omadust vastu panna paindele. Puidu painutamisega kaasneb detaili kuju muutumine, mis on tingitud nii surve-, tõmbe kui nihketugevusest. Kahel toel puitdetaili koormamisel keskelt välisjõududega võib tähele panna järgmisi nähtusi: Ülemine puidupind surutakse kokku ja alumine puidupind venitatakse veidi pikemaks Telje kohalt pole paindunud detaili pikkus muutunud. Teljeosas mõjuvate jõudude iseloomustamiseks paneme detaili kahest poolest kokku ja märgime servadele märkjooned. Keskelt välisjõududega koormamisel on näha, et märkjooned nihkuvad üksteise suhtes, kuna detaili pooled nihkuvad (joonis 44.A, B). Sellest saab järeldada, et detaili kohal esineb nihe. Kuna detaili otstes on märkjooned rohkem nihkuvad, siis esinevad seal ka suuremad nihkejõud ning keskel nihkejõud puuduvad. Detaili äärte suunas läheb nihe üle tõmbeks ja surveks. Joonisel 44
annaabi.ee 
