Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele.
andis keskaegse Euroopa kunstile ja kultuurile uue vabaduse, inimese usu oma piiramatutesse
võimalustesse. Uus esteetika avaldus ka interjööri disainis: siin on iseloomulikud suured võlvidega
ruumid, puitornamentidega kaunistamine, eneseväärikus ja iga detaili suhteline sõltumatus, mis
moodustavad siiski ühtse terviku. Elementide/figuuride asetus konkreetsetes piiratud pindades oli
alati allutatud korrastatud teljelisele kompositsioonile: kompositsiooniskeemideks olid ring,
võrdhaarne kolmnurk, nelinurk.. Nii ruumi tervikuna kui üksikesemeid iseloomustab selge rütmilisus,
sümmeetrilised lahendused, horisontaalsuse rõhutamine. Sakraalinterjöörides otsiti harmooniat ja tasakaalu,
tähelepanu pöörati rikkalikele materjalidele; Itaalias kasutati sakraalehitiste kaunistamisel mitmevärvilist
marmorit. Profaanarhitektuuri sisekujundust suunas kolmekorruselise palatso jagunemine – esimese korruse