"Isa Goriot" analüüs
Vautrin: neljakümneaastane, värvitud põskhabemega mees. Laiad õlad, hästiarenenud rind,
väljapaistvad musklid, jämedad käed. Armastas nalja heita. Tundis kõiki ja pakkus abi, laenas
raha. Külmavereline. Oli sunnitöölt põgenenud vang (varjas end pansionis).
Preili Michonneau: vanatüdruk. Nurgeline, puudusid naiselikud vormid. Krimpsunud nägu oli
ähvardav. Hoolitses kellegi vanahärra eest, kes põdes põiekatarri. Vanamees pärandas talle tuhat
franki.
Härra Poiret: oli olnud "teljeke", mille ümber ühiskondlikud õnnetused ja mustused olid
keerelnud. Lopergune mütsilott, elevandiluust nupuga kepp peos, pleekinud kuuehõlma, sinuses
sukis jalad.
Isa Goriot: endine nuudlivabrikant, umbes kuuekümne üheksa aastane. Alguses oli üürinud
korteri. Asus Vauquer'I juurde elama pärast oma ärist lahkumist. Saabus väga korraliku
garderoobiga, kaupmehe kaasavaraga. Rõivastus rukkilillesinisesse kuube.
3. Isa Goriot
a) tema elu minevikus