Masinamehaanika täielik loengukonspekt
normaallõikesse (tähistes indeks n).
Kruvipinna lõikumisel samateljeliste silindritega tekivad kruvijooned, kusjuures ratta
jaotussilindriga lõikumisel tekkivat kruvijoont nim. hamba jaotusjooneks. Sõltuvalt
jaotusjoone kulgemise suunast eristatakse paremasuunalisi hambaid (piki telge vaadates
kulgeb jaotusjoon päripäeva) ja vasakusuunalisi hambaid (kruvijoon kulgeb
vastupäeva). Ühe ülekande ratastest on üks alati parema-, teine vasakusuunaline.
Kruvipinna telgsamm px on konstantne, kuid kruvijoone kaldenurk igal koaksiaalsel
silindril on erinev. Näiteks alus- ja jaotussilindrite puhul (vt. alussilindri laotust)
p x = d b cot b = d cot .
Siit
d
tg = tgb .
db
Nurk valitakse konstrueerimisel mõõdukates piirides (8...16o), et vältida suurte
telgjõudude teket.
annaabi.ee 
