Esiajalugu ja arheoloogia alused
mammutiküttimisele spetsialiseerunud inimeste laagriga. Paljud sealt leitud luud olid
kaetud punase ookriga, selle kasutamine oli paleoliitikumis väga levinud. Teine Puskari
maja oli ehitatud madalasse lohku, selle puidust raamistik kaeti mammutinahkadega.
Konstruktsioon ankurdati luude ja kividega. Sees oli sellel hoonel kolm koldekohta.
Leitud on ka hooneid, mille alumine osa oli tehtud mammutiluudest. Luud olid neis
paigutatud maapinnale paksu kihina, nii et nad toetasid sees olnud telgilaadset struktuuri.
Telgiosa oli ilmselt mammutinahkadest, seest vooder karusnahkadest. Mammutiluudest
hooned olid hilispaleoliitikumi mammutiküttide juures laialt levinud. Nende põhju
mitmelt poolt, eriti Ida-Euroopast (nt Moldovast, Ukrainast).
Hoonepõhju on arvukalt Kostjonki asulakohtades Ukrainas. Ühest asulakohast on leitud
kahe pikkmaja põhjad. Neist ühes (33,5 x 5,5 m) olid reas kümme väikest koldekohta.