Sõjandus varauusaegses Euroopas
või iga teine töö“
Sõja pidamine oli põhjendatud , kui
seda peeti enese kaitseks,
õiguspärase pärandi
tagasinõudmiseks või karistamiseks.
Palgasõdurid
Majanduslik edenemine nind
kuningavõimu tugevnemine
Rügemendiülema patent
Värvati vabatahtlikke
Sõjakäikudel olid kaasas ka
kaupmehed ja suur hulk naisi
Peatumispaik: rikkad piirkonnad või
vaenlase piirkond
Palgasõduri peamine motiiv: hea
teenistus
Sõjavägede varustaja
telgiesine
Alalise armee loomine
Riigivõim hakkas ise armeed
organiseerima
Kehtestati riiklik sõjaväekohustus
Mehed võeti teenistusse lepingu
aluselt ja suhteliselt pikaks ajaks
Tsiviileluga sidemete puudumine
Alalise armee ülesehitus
Jalavägi, ratsavägi ja suurtükivägi
Ratsavägi: ratsavägi, keskmine
ratsavägi ja kergeratsavägi
1648 aastal hakkas ratsaväe
osatähtsus kaduma
Loodi riiklik juhtimisaparaat ning
ühtlustati kogusõjaväeelu