Füüsika I eksami piletid
Seega koosneb tasapinnaliselt liikuva keha kin. en. kahest komponendist, üks on
inertsikeskme kiirusega toimuva kulgliikumise energia ning teine inertsikeset läbiva telje üm-ber toimuva pöörlemise
energia.
§32. Steineri teoreem. Inertsimoment I mingi suvaliselt valitud telje suhtes võrdub summaga, milles üheks liidetavaks on
inertsimoment IO telje suhtes, mis on paralleelne antud teljega ning läbib keha iner-tsikeset, ja teiseks liidetavaks on keha
massi m korrutis telgedeva-helise kauguse a ruuduga: I=I Oma2.
§33. Jõumoment, impulssmoment. Pöörlemise kiirendus sõltub peale kehale mõjuva jõu f veel pöörlemistelje ja jõu
mõjusirge va-helisest kaugusest l (ell). Korrutis fl annab nn. jõumomendi pöörle-mistelje suhtes. Jõu f momendiks antud
punkti 0 suhtes nim. vekto-rilist suurust M, mille määrab avaldis M=[rf] , kus r on punktis 0 jõu rakenduspunkti tõmmatud
raadiusvektor