"televisioonikava" - 1 õppematerjal

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Kõige levinum ajakiri oli moeajakiri Siluett. Suur osa tiraazist, ligi 300 000 läks Suurele Kodumaale, 50 000 levis Eestimaal. N.ö tavalistest ajakirjadest oli suurima levikuga Nõukogude Naine. Eesti Raadiol oli 3 programmi: esimene programm, Vikerraadio ja stereoraadio. Keskmine ööpäevane saatemaht 37 t. Televisioonis oli asi kesine ­ plusspoolele võib kanda seda, et televisioon eesti keeles üldse olemas oli. Teooria väidab, et omakeelse televisioonikava ülalpidamiseks peab olema rahvaarv 3 miljonit. Meil nii palju polnud, aga televisioon saadi käima ning arenes tehniliselt väga hästi (värvi-TV 1981). Eesti Telegraafiagentuuri (ETA) eespool juba mainisime. Kirjastused. 1988 oli meil 5 kirjastust ­ Eesti Raamat, Valgus (populaarteadus), EKP Keskkomitee kirjastus, Perioodika, Kunst. Et hinnata, kui arenenud süsteem meil oli, vaadakem meie kohta NL ajakirjandussüsteemis. Ametlik statistika ütleb seda, et ajalehtede arvult oli Eesti NSV