Pilved, tuli ja äike
Enamasti on
keravälgud punased, oranzid või kollakad, harvem ka valged või sinakad. Keravälgu
liikumiskiirus on umbes sama suur kui jalakäijal.
Mõnikord lagunevad keravälgud mitmeks osaks või muudavad kuju ja värvust. Keravälgud ei ole
eriti püsivad, kuigi võivad ilmneda ka pikema aja vältel, enne kui plahvatavad.
On tähele pandud, et keravälgu lähenemisel hakkavad sisselülitamata elektrilambid helendama,
televiisoriekraanid virvendama ning raadiosaadetes on kuulda praginaid. Keravälk võib:
· panna plahvatama elektriseadmeid
· tekitada põletushaavu inimestel
· liikuda läbi seinte ja aknaklaaside, jättes järele väga väikseid auke.
Kui keravälk lennukiga kokku põrkab, siis keravälk plahvatab ja tekib kõrvulukustav mürin ning
pimestav valgussähvatus.
3.2.1. Keravälgu saladus
annaabi.ee 
