TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE
eest, kui on kuulda ootamatut müra või kui vaatevälja servas midagi liigub.
Ootamatud liigutused on märk ohust, mille peale aktiveerib keha jõu võimalikuks
põgenemiseks või kõrvalepõikeks, eraldades hormoone. Sarnane mehhanism toimib
ka ekraani ees ning mida järsem on ootamatu muutus, seda intensiivsem on
reaktsioon. Kuid erinevalt loomulikest olukordadest vaataja ei põgene, vaid naudib
hirmu nagu erutusvahendit. Erutav toime lahtub kiiresti, tekkinud harjumus sunnib
aga teletootjaid suurendama veelgi enam montaazi intensiivsust ning rünnakut
vaatajale. (samas, 15.)
Ka Teeäär on seisukohal, et mida väiksem laps, seda rohkem mõjutab teda sensoorne
kogemus, mis saadakse läbi vilkuva, plinkiva ja helendava ekraani (Oja, 2011, 16).
Eelkirjeldatud mehhanismi võib lugeda ka osaliselt sõltuvuse algatajaks, sest
inimesele on omane soov kogeda siduvat seisundit uuesti. Sõltuvuse tekitamise
konteksti asetub ka mitmete uurijate poolt kirjeldatud telepildi toime põhimõte.
annaabi.ee 
