Ita Ever
kütab sauna 1978, Karge meri 1981, Nukitsamees 1981, "Musträstaste" saladus 1983,
Armuke 1999). Temast on tehtud kafilm Olete te õnnelik, Ita Ever? 1986 ja kirjutatud
raamat Ita Ever 1986 (Helle Tamm). Raamatus tuleb hästi välja, et Ita Everit on
jõuline, selgrooga näitlejanna, kes suudab end suureks mängida krimpsus vanaeide
või kuninganna rollis, nii tõsises draamas kui ka vaimukas komöödias.
Kes oleks osanud arvata, et Ever on materjal teatrile, teleteatrile ja filmile. Vaadates
nüüd "Igihalja vaatemängu" tatsavat vanaprouat, mühakat taksojuhti või poplaujat,
Everi võimete tippdemonstratsiooni, tekib küsimus, kas on veel näitlejat, kes
niisuguse show välja kannab? "Oi, mis te nüüd, neid näitlejaid on küllalt, kes seda
teha võivad," arvab Ever ja alustab endastmõistetavalt loeteluga, kuni Gunnar Kilgas
teda katkestab. "Teevad ära küll, aga kuidas?" arvab tuntud telelavastaja. Sest mitte
annaabi.ee 
