tunnelefektil. Pikksilm (teleskoop) Pikksilm on optikariist kaugete esemete vaatlemiseks. See koosneb ka objektiivist ja okulaarist. Kaugetest esemetest tuleb optilisse riista praktiliselt paralleelne kiirtekimp, mis tekitab kujutise objektiivi fookuses. Seda kujutist vaadeldakse okulaariga. Niisugusel juhul langevad pikksilma objektiivi ja okulaari fookused praktiliselt kokku ja pikksilmast väljub paralleelne kiirtekimp. Selliseid optilisi süsteeme nimetatakse teleskoopilisteks. Galilei ei olnud teleskoobi esmaleiutaja. 1609. aastal tegi ta endale teleskoobi, vaid teades, et Galilei pikksilm selles kasutatakse kahte läätse ja toru. Teleskoop, mille ta kiirustades Maapealsetel vaatlustel tegi, oli parim, mis tolleks ajaks kasutatakse nn. Galilei pikksilma, üldse tehtud.
objektiivist ja okulaarist. Kaugetest esemetest tuleb optilisse riista praktiliselt paralleelne 51 kiirtekimp, mis tekitab kujutise objektiivi fookuses. Seda kujutist vaadeldakse okulaari kui luubiga. Niisugusel juhul langevad pikksilma objektiivi ja okulaari fookused praktiliselt kokku ja pikksilmast väljub paralleelne kiirtekimp. Selliseid optilisi süsteeme nimetatakse teleskoopilisteks. Selline süsteem suurendab vaatenurka. 7.13. Fotoefekt (välis- ja sise-) Fotoefekti all mõistetakse valguse mõju aines olevatele elektronidele. Ühel juhul need vabastatakse ainest (välisfotoefekt), teisel juhul keemilisest sidemest (sisefotoefekt). Mõlemat nähtust seletatakse valguskvantide ehk footonite abil, mis on valguse osakesed ja mis liiguvad sirgjooneliselt (kulgevad). Välisfotoefekt seisneb ainest (peamiselt metallist) elektronide väljalöömises valguse abil.