Komeet
suurenevad. Kui pea läbimõõt on näiteks 80 000km, on saba juba miljon kilomeetrit pikk. Suurtel
komeetidel võib pea ise kasvada miljoni kilomeetriseks ja saba ületada Maa ja Päikese vahelise
kauguse. Kõigist komeetidest, mida seni nähtud, oli kõige pikem saba 1843. aasta suurel komeedil.
Selle pikkus oli umbes 330 miljonit kilomeetrit.
Palja silmaga näeme komeeti vaid siis, kui ta viibib Päikesest umbes sama kaugel kui Maa.
Kaugemal paistab komeet suures teleskoobiski vaid udulaiguna. Mõne komeedi orbiit on nii piklik,
et ulatub kaugele väljapoole Pluuto orbiidist. Niisugune komeet ilmub nähtavale vaid korra
tuhandete aastate tagant. Leidub siiski komeete, mille tiirlemisperiood on vaid mõni või
kümmekond aastat. Nende orbiit ja taasilmumine on täpselt teada.
Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest,
lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst
annaabi.ee 
