Riskiprotokoll
viibib, seda kiiremini tervisehäired sugenevad ning seda tõsisemaks ja püsivamaks
need kujunevad. Eelkirjeldatud muutused on ravitavad ja enamasti nad taandarenevad,
kuid uuesti välja mõju alla sattudes tekivad nad peatselt jälle. Tõsisemad kahjustused ei
tarvitsegi alati jäljetult mööduda.
Inimest peab kaitsma raadiosageduslike elektromagnetväljade ebasoodsa mõju eest.
Sellele tuleks mõelda juba linnade ja asulate planeerimisel. Siis saab kavandada
kohase paiga raadio- ja telesaatjatele ning muudele raadiokiirgusallikatele. Hügieenikud
on seisukohal, et asulates elanikkonnale mõjuv kõrgsagedusväli ei tohiks olla tugevam
kui 2 V/m, ultrakõrgsagedusväli 1 V/m (elamutes 0,2 V/m), ülikõrgsagedusväli 1
W/cm^2.
Tõhusamad kaitseabinõud on saatja võimsuse vähendamine (mis on kahjuks harva
vastuvõetav), saateantenni kõrguse suurendamine, antenni kiirgusnurga reguleerimine
ja piisava laiusega sanitaarkaitsetsooni rajamine saatejaama ning elamute ja asutuste
vahele