Uni ja puhkus - essee
Kunagi ei tohiks märkamata jätta kehapoolseid
vihjeid, et midagi on valesti või millestki on puudu.
Mõnikord juhtub, et isegi siis, kui magamiseks on jagunud ja pühendatud aega, ei taha
uni peale tulla ja on raske magama jääda. Isegi siis, kui tunda suurt väsimust, ei
pruugi magamajäämine õnnestuda. Normaalset und võib häirida hiline õhtusöök,
spordikoormus hilisel kellaajal, ergutavate toitainete tarbimine, kangete jookide
joomine, tugevate emotsioonidega filmi- või telesaateelamused, ärritavad tülid ja
sõnelused, samuti pikemaajalisem närvipinge. Kui magamajäämisega esineb
probleeme, tuleks enne mõelda, mis on selle põhjuseks ja püüda olukord kuidagiviisi
lahendada. Näiteks tuleks vältida tülitsemist ja probleemide arutamist hilistel
kellaaegadel. On ju olemas ütlus, et voodisse ei tohiks vihasena minna. Seega
minuarvates oleks parem pigem võtta aega sõnelused lahendada ja rahuneda, kui
minna ärritununa voodisse parem vähem und, kui üldse mitte magada
annaabi.ee 
