9. Meediav�im *Avalikkuse t�helepanu k�itmine ja suunamine *Veenmine, arvamuste ja uskumuste kujundamine *K�itumise m�jutamine *Reaalsuse m��ratluste korrastamine *Staatuse ja legitiimsuse kinnistamine *Kiire ja laiaulatuslik informeerimine 10. Pilttekst ja teabegraafik fotod, joonistused, piltgraafika, t�iendavad s�nalist teksti/ andmete edasi andmiseks, diagrammid, tabelid, joonised. 11. Telesaadete �anrid ja nende iseloomustus *uudised - telepildiga uudis tekitab vaatajas suurema kohalolekuefekti, (�A K� �Reporter�) *dokumentalistika - R��givad t�sielulistest s�ndmustest/olukordadest (�Krimi� �Eesti lood�) *teleajakirjad, elustiilisaated - faktidel p�hinevad saatel�igud (�OP!� �Hooaeg�) *vestlused-vestlused erinevate inimeste vahel erinevatel teemadel,suhtlemine,r��kimine p�evakohastest teemadest(�Happy hour� �Valimisstuudio�) *telem�ngud-meelelahutuslikud saated vaatajatele
Sisseostetud saadete kellaajaline telekavasse paigutamine ei ole oluline. Nendeks on sageli seebiooperid ja välismaised koguperesaated. (Kask, 2013) Telemeedia eripärasus seisneb selles, et inimesed hindavad selle usaldust kõrgelt. Valdav on veendumus, et pilti ei saa eitada ega selle vastu vaielda. Telemeediat on lihtsam jälgida, kuna kasutatakse vähem teksti kui ajalehtedes. Telepildile lisatakse ainult see tekst, mis on telepildist puudu. Tekst ei tohi aga konkureerida telepildiga. Lisaks on kindlaks tehtud, et mida dramaatilisem on tegevus, seda rohkem mõjutab see inimesi ning seda vähem on vaja jagada lisainformatsiooni. (Kask, 2013) Pildiline kommunikatsioon toimub küll kiiremini kui sõnaline, aga antud juhul on massimeediumil raske edastada keerukaid seoseid ja detaile. Televisioon sobib visuaalse ja konkreetse tegevuse näitamiseks ning toote reklaamimiseks. (Thorsen & MØller, 1992)
annaabi.ee 
