sellest, mis toimub maailmas meie ümber. Kõik mida me ootame on uudised, mis vastavad tõele ning ei midagi muud. Lootuses, et asi sellega piirdub ei tasu ennast rahustada, sest kui esmavajadus on käes tahetakse mugavust ning närvikõdi millele suunas suur osa Eesti ajakirjandusest on suundumas. 1991, kui Eesti, kui riik oli taasiseseisvumas ning lapsekingades oli ausa ajakirjaniku töö kõrges hinnas, sest siis oli vaja teada tõde, mitte propagandat, mis tuli vene telejaamadest ning tsenseeritud ajakirjandusest. Loodeti vabadust ning jagati õiget informatsiooni, mis tagas inimestele lootuse. Riigi majandus oli madalseisus aga vähemalt oli kuulda tõde. Erinevalt enamikust postkommunistlikest maadest, kus on täheldanud nn. Itaalia sündroomi ehk meedia kontrollimist poliitilise võimu poolt nii otsese sekkumise kui ka majanduslike vahenditega, saavutas Eesti ajakirjandus (eriti trükisõna) kiiresti sõltumatu
Lisa 2) Rahvaküsitlusel 2008. aastal, oild Malta elanikud rahul euro käibelevõtmisega. Eliisa Sarv 8 8.Kommunikatsioon Maltal on kaks suuremat ja enim loetavat ajalehte, Times Malta ja Malta Independenent. Ülejäänud ajalehed on poliitilise hõnguga ning ringlusesse lastud erinevate parteide ja organisatsioonide poolt. Eriti levinud on Itaalia ajakirjandus, mida imporditakse Itaaliast. Enamus telejaamadest on seotud erinevate poliitiliste organisatsioonidega või eraisikutega kes pürgivad valitsusse ning rahastades telejaamu, teevad endale teles head reklaami. Ainuke, kellestki mittesõltuv, on raadiojaam Malta. Palju on ka eraomandis olevaid raadiojaamasid, enamik neist kuuluvad jälle poliitilistele organisatsioonidele. 9. Valitsus Malta on Põhiseaduslik Vabariik. Ja on väga sarnane eesti valitsuse süsteemiga. Riigipea on president, kelle nimetab ametisse, viieks aastaks, parlament.