Thomas Alva Edison
andes iga läbiloetud teose eest poisile 10 senti.
Juba lapsepõlves kannatas ta kõva kuulmise pärast, mis oli tõenäoliselt pärilik viga. Kuulmisvea
pärast ei edenenud Edisoni kooliõpingud, kaaslased ja õpetajad pidasid teda rumalaks. Seda
enam noormees luges, hankides endale palju, kuid süsteemituid teadmisi igalt elualalt.
1859. aastal tuli Edison koolist ära ning asus tööle raudtee-ettevõttesse, algul ajalehepoisina,
hiljem telegrafistina. Just seal ametis olles tegi ta oma esimesed leiutised, et täiendada telegraafi,
ning sai 1868. aastal esimese patendi - ta ehitas USA Kongressile elektrilise
häältelugemismasina.
1869. aastal lõi Edison New Yorgis kampa telegraafiinsener Frank L. Pope´iga, kellega ta jätkas
telegraafi täiustamist. Olulisim tollest ajast on kvadruplekstelegraaf (1874), mille eest Jay Gould
maksis leiduritele üle 100 000 dollari. Saadud rahaga asutas Edison esimese ja suurima
erauurimislabori.
annaabi.ee 
