välja kahesuunlise telegraafi süsteemi, tänu millele ei läinud vaja enam kahte eraldi kaablit info vahetamiseks. Pärast telegraafi ilmumist tekkisid uued telgraafi liigid- näiteks raadiotelegraaf, juhtmeta telegraaf ja raadio. Tänapäev Tänapäeval ei kasutata enam telegraafi ega morsekoodi (telegraafe võib leida ainult muuseumidest. Sellest arenesid välja telefonid, faximasinad ja kõik muu jura, mis ühendab tänapäeval inimesi igast maailma otsast. Seega on telegraafil väga suur ja oluline osa kommunikatsiooni ja informaatika arenemisel. Koht kus leidsin informatsiooni: http://en.wikipedia.org/wiki/Telegraph
Ühel oma reisil Ameerikasse avastas Alexanderi isa, et seal on tervislikum keskkond ja otsustas oma perega sinna kolida. Algul oli Alexander vastu aga kuna ta vennad olid võistluses tuberkoloosiga oli ta nõus. 1870. aasta juulis asus pere elama Brantfordi, Ontario, Canadasse. Seal seadis Aleksander üles töökoja kus ta jätkas oma uuringuid inimhääle kohta. 1871. aastal kolis Alexander Bostoni ja hakkas seal töötama seadeldise kalla mis võimaldaks telegraafil edastada mitmeid eri sagedusega sõnumeid. Ta sai rahalist toetust kohalikelt investoritelt Thomas Sanders ja Gardiner Hubbard. Aastatel 1873 ja 1874 veetis Alexander öid ja päevi üritades täiustada harmoonilist telegraafi. Oma katsete ajal tekkis tal huvi inimhääle edastamisest üle traadi. See aga ta abilistele ei meeldinud ja Thomas Watson kes oli kogenud elektrik oli palgatud Alexanderit tagasi suunama harmoonilisele telegraafile. Watsonil tekkis aga endal ka väga suur huvi
või ka asustatud hooneisse, mille pererahvas kokku suruti. Seesuguse kontingendi tekkimine maale mõjus laastavalt. Põllutöölistest asukad ei lappinud laudakatust, vaid saagisid lauda tasahaaval küttepuudeks. (Vahtre 2002: 19-45) Elektrooniline massimeedia piirdus raadioga, millele lisandusid translatsioonraadio ja valjuhääldajad linnades telefonipostide otsas. Telefoniside oli hõre, kodune telefon haruldus, veelgi vähem oli avalikke taksofone. Oma koht oli telegraafil, palju asju aeti kirja teel. Ajalehed minetasid suurema osa oma algsest tähendusest ja kujunesid kommunistliku propaganda üheks põhikanaliks. See võttis enda alla suurema osa ajalehepinnast, ja paljud lugejad harjusid lehte lugema tagant ettepoole, kuivõrd vähegi huvipakkuv info oli pagendatud viimastele lehekülgedele. (Ibid.) Elu-olu uueks komponendiks kujuneski väga mitmesugustesse vormidesse valatud stalinistlik ajuloputus