· Kuna esimesed mobiilsed telefonid kaalusid väga palju, oli mõttekas paigaldada need autodesse · Esimesed mobiilsidevõrgud avati tavakasutajale 1956. aastal Rootsis · Kui tavatelefonilt helistada mobiiltelefonile, pidi alati teadma, millise saatja levipiirkonnas mobiilikasutaja asub Esimesed autotelefonid · Prints Philipil oli UK esimene autotelefon · 1958. aastal hakkasid ka NSV-liidu teadlased arendama oma autotelefoni standardit. 1960-aastate alguseks oli telefonilevi 30 NSV-liidu linnas. Esimesed kaasaskantavad mobiilid · 1965. aastal esitletakse Rootsis uut tüüpi mobiiltelefoni, mis kaalub vaid 9 kg ja numbrite valimine toimub nuppudega (DMF toonid) · Aasta hiljem esitletakse Bulgaarias taskusse mahtuvat mobiiltelefoni. Esimesed kaasaskantavad mobiilid · Soomes avatakse 1971. aastal mobiilivõrk ARP. · 1973. aastal esitleb Motorola maailma esimest 1G mobiiltelefoni prototüüpi DynaTAC. Prototüüp kaalus
Kuigi GPS lähenemine asjale seab laiad parameetrid, sõltub praktikute kreatiivsusest ja motivtsioonist see, kuidas asja kulg edasi liigub. (http://www.ssireview.org/pdf/Fall_2012_A_GPS_for_Social_Impact.pdf) GPS töötab otsese satelliidi ühendusega. Nad töötavad paremini selgete tingimustega, kui pole läheduses mägesid, orgusid või muid struktuure, mis võiksid blokeerida silmsidet taevaga. A-GPS töötab paremini sellistes olukordades, kui on võimalik kasutada korralikku telefonilevi. A-GPS on alati parem, aga on hea kui on võimalik toetuda ka teistele tehnoloogiatele. Seda silmas pidades, kui on plaanis reisida rahvusvaheliselt, siis on mõistlikum kasutada GPS-i, kuna osad piirkonnad pole kaetud nii hea leviga ja mõned rahvusvahelised piirkondades ei saa kasutada seadmeid, mida saab kasutada koduriigis. (http://gps-vs-agps.articles.r-tt.com/)
annaabi.ee 
