Nimetu
Sa tead, et meid ei tohi keegi koos näha! Tule, lähme siia vaiksemasse
põiktänavasse."
Jõudes sinna hakkas naine jälle karjuma: "Sa lubasid! Sa lubasid! Petis selline! Kas sa siis
tõesti ei armasta mind nii nagu väitsid? Kõik mis sa ütlesid mulle, oli siis vale? Sa lihtsalt kasutasid
mind ära! "
"Eiiii...jumala eest, eii...ma olen täiesti hull sinu järgi. Ma ei suuda sekunditki olla
mõtlemata sulle!! Mul on lihtsalt nii kiire tööl olnud, et pole jõudnud telefonilegi vastata."
"Sa ei rääkinud oma naisele, eks? Selge, ma lähen siis ise ja ütlen talle kohe praegu, et ma
olen rase ning ootan sinu last! Keegi meist peab seda tegema, kas mina või sina, ja kuna sina ei
julgenud, siis lähen mina!"
"Oota nüüd, sa teed asja ainult hullemaks nii. Ma tõesti ei suutnud neid sõnu suust välja
saada. Aga tõesti, ma tunnen nüüd, kus sind näinud olen, et suudan seda teha ja veel täna."
"Ma vihakan ennast, et nii sind armastan