Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
Ühildumine näitab, millised sõnad kuuluvad kokku.
- adjektiiv ja substantiiv ühilduvad arvus ja käädes (kollane pall, kollase palli
jne [va ni-na-ta-ga-käänded, mis ühilduvad ainult arvus!]);
- sujekt ja predikaat ühilduvad ka arvus (va olevikus on, kus me ei näe, kas ta on
ainsuses või mitmuses)
rektsioon üks sõna nõuab teise sõna vormi, aga ise seda kategooriat ei kanna.
Ühel verbil võib olla erinevaid tektsioone (nt mõtleb millest? Mida?)
eraldi morfeem nt possessiivsufiks, pole oluline
*Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. Sõnajärje puhul võib otsustada lauseliikmete üle.
teema vana info (esitatakse üldjuhul lause alguses);
reema uus info (esitatakse lause lõpus)
Sõnajärje tüpoloogia: võetakse transitiivne lause ja vaadatakse aluse, öeldise, sihitise
järjekorda. Eesti keel on SVO-keel.
SVO, kus S alus; V tegevus; O sihitis
SVO Ema silitab jänest